Kas oled mõelnud, et soovid aidata abivajavaid paare, kelle lapseootus palju kauem aega võtab? Võib-olla kaalud hetkel ise munarakudoonoriks hakkamist ja soovid kuulda juba oma rakke annetanud naiste kogemusi? Kes on need naised, kes juba on munarakudoonorid? Saari (27) jagab oma kogemust  – miks ja kuidas ta enda munarakke annetas (täisversiooni loe 6. aug 2019 Postimehest)

“Kui need tuhanded munarakud, mis mul kehas on, saaks kedagi aidata, siis miks mitte.”

Saari (27), munarakudoonor

Me kõik teame, et viljatus on Eestis ja Lääne-Euroopas süvenev probleem, me kõik tunnistame, et peaks lastetuid paare aitama. Kuid paljud meist on selleks reaalseid samme teinud? Saari on üks neist Eesti naistest, kes tegi oma soovi aidata teoks ja see soov oli nii suur, et ta on annetanud oma munarakke juba lausa mitu korda. Vähe sellest, noor ja ilus eestlanna on nõus sellest ka avalikult rääkima. Oma kogemust jagab ta teiste naistega, kes samuti võiksid olla potentsiaalselt võimelised lastetuid paare aitama ja seeläbi lapsevanemaks olemise rõõmu neile võimaldama: „Kui need tuhanded munarakud, mis mul kehas on, saaks kedagi aidata, siis miks mitte“, räägib Saari.

doonor
Foto: Erik Prozes, Postimees

Munarakudoonorluse tsükli üheks olulisemaks etapiks on stimuleerimine ehk kui tavalise tsükli jooksul valmib naisel üks munarakk, siis doonorluseks stimuleeritakse keha tootma ühes tsüklis 10–15 või isegi enam munarakku ning selleks peab doonor end iga päev süstima. Jah,  kõik ei ole nõeltega harjunud. Kuid Saari sõnul: „Tegelikult seda peaaegu ei tunnegi“. Ning samuti doonorikandidaatidele hirmutavana tunduv nn hüperstimulatsiooni sündroom, mis võib munasarjade stimuleerimiseks hormoonravimite kasutamisega kaasas käia, tekib statistika järgi ainult 0,2-0,7% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut). Saari räägib oma kogemusest: „Tunneb hormoonide mõjul peamiselt pakitsust või kerget puhitustunnet kõhus. Siiski ei ole see midagi rohkemat, kui üks naine tavalise menstruatsiooni ajal võib kogeda“.

Doonoritele on ette nähtud ka hüvitis. Munarakudoonorid saavad ühe annetuskorra eest 700 eurot kompensatsiooni.

Viljakuskliinik Fertility Clinic Nordic

Kuna doonorina tuleb mingil määral enda aega panustada, nt mitu korda kliinikus vastuvõtul käia, hommikuti ja õhtuti hormooni süstida, siis päris tasuta ei pea seda tegema.

Saari ja teiste munarakudoonoreid annetanud naiste panust Eesti ühiskonda ei saa alahinnata – paljude naiste jaoks on munarakudoonorlus  ainus võimalus kogeda lapseootust ja emaks olemise rõõmu, samuti aitab see neil naistel vabaneda lastetusega kaasas käivast psühholoogilisest ühiskonna survest. Saari kogemuse põhjal: „pakub lohutust mõelda, et kusagil ehk on üks õnnelik laps ja perekond, kellele sina oled hästi natuke kaasa aidanud.“ Nii natuke, et kinkisid uue elu…

Saari on ilus, noor, tugev ja terve Eesti naine, tänu kellele on mitu lastetut paari saanud kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. Siia sobivad ülimalt hästi kuulsa šoti kirjaniku sõnad:

“Kui inimesed ei õpi üksteist aitama, siis kaob inimsugu maa pealt”

Walter Scott

Nii, et paremini ei saagi öelda.

Rohkem infot munarakudoonorlusest saad siit. Võta ühendust meiega läbi kodulehe või kirjuta: info@munarakudoonor.ee

Jälgi meid ka Facebookis ja Instagramis: