Miks tulla doonoriks?
- Tasuta põhjalik tervisekontroll
Doonorikandidaadina läbid tasuta põhjaliku tervisekontrolli, mis koosneb muuhulgas järgmistest analüüsidest: PAP-test, vere- ja tupeanalüüsid ning kallihinnalised geneetilised testid. Kandidaadil on võimalus analüüside vastused endale saada. Tervisekontrolli käigus tehakse ka ovariaalse reservi kontroll ultraheli uuringuga. Munarakkude doneerimine annab hea ülevaate naise reproduktiivtervise kohta ning juhul, kui Sul ei ole veel lapsi, saad nende andmete järgi planeerida lapsesaamise sobivale ajale. Sind nõustatakse põhjalikult kogu protsessi vältel.
- Heategu – Sul on võimalus teisi aidata
Emaks olemine on suur ÕNN. Jaga seda! Loovutades munarakke annad Sa neile paaridele, kellel puudub võimalus saada lapsi enda biomaterjaliga, võimaluse kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. Heategu hüvitatakse. Eestis võib olla kokku hinnanguliselt ligi 25 000 lastetut paari, siis tervete noorte naiste abi on nende ainukeseks lootuseks. Naistel, kelle keha ei ole võimeline munarakke tootma, on samasugune õigus õnnele, kui kõigil teistel.
- Sinu panus ühiskonna ellu hüvitatakse
Oled mõelnud laiemalt panustamisse Eesti ühiskonnas, kuid ei tea, milline see esimene samm täpselt on. Doonorlus on lihtsam, kui arvata võid – jäta vaid meile oma soov aidata meili või telefoni teel ning ülejäänud teeme juba meie! Munarakudoonorluse programmis osalemine on terve naise jaoks ohutu protseduur ning terve ja toimiva ühiskonna jaoks on see tõesti suur ja oluline panus. Munarakudoonorile on ette nähtud ka väärikas hüvitis 850 eurot, põhjalikud terviseuuringud ja vajadusel ka sõidukulud. Alustamiseks täida ankeet!
Doonoriks olemine on minu jaoks olnud kindlasti lihtsam, kui ma eelnevalt arvasin. Kõik on sujunud pigem suurepäraselt ning selle vähese ebamugavustunde on kordades üles kaalunud just teadmine, et saan anda mõnele neiule/naisele võimaluse täita oma südamesoov ning saada emaks.
Doonorlus on elustiil – tule munarakudoonoriks!
Ootame munarakudoonoriks 20 – 32 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terveid noori naisi. Doonorikandidaatitele teostatakse põhjalik terviseaudit ning antakse tagasisidet viljakuse näitajate kohta. Ka naised, kel veel endal lapsi ei ole, sobivad munarakudoonoriks.
Doonorlus on Eestis anonüümne vastavalt Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusele. Kehavälisel viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid. Kehaväliseks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid, sh rahvust, nahavärvust, haridust, perekonnaseisu, laste olemasolu, pikkust, kehaehitust ning juuste ja silmade värvust.
- Viljakusprobleemidega puutub igal aastal kokku rohkem inimesi, kui esialgu võiks arvata
Kas teadsid, et iga kümnes Sinu sõbranna või sugulane puutub ühel või teisel moel kokku viljatuse probleemiga? Ilmselt ei teadnud, kuna ebaõnnestumisest selles valdkonnas ei ole harjutud rääkima. Lastetus on teema, millest pigem vaikitakse. Müüdid, mis ümbritsevad viljatust, tekitavad inimestes pigem komplekse ja ebamugavustunnet.
- Seetõttu vajatakse üha enam ka abistajaid – doonoreid
Munarakudoonorlus on paljude paaride jaoks ainuke võimalus perelisa saada. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel puutub lastetuse probleemiga kokku üle 10% naistest (arvesse võetakse püsisuhetes olev naine, kes ei ole viie või enam aasta jooksul rasestunud).
Kui Sa tunned, et soovid aidata inimestel kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu, tule munarakudoonoriks!
- Doonorlus, kui võimalus aidata
Lastetusega käivad kaasas psühholoogilised probleemid, võivad tekkida traumaatilised kogemused ning negatiivsed tunded ja mõtted võivad jääda meid kummitama ega lase olla produktiivne töökeskkonnas ega olla terve ühiskonna liige. Doonorina osaled Sa programmis, mis vähendab õnnetute inimeste arvu.
Viljatusravi tsüklit
2023 aastal läbiti täpselt nii palju tsükleid. Allikas: Tervise Arengu Instituut
Kliiniliste raseduste
2023 aastal sündis 667 kunstlikult viljastatud last, mis moodustas elussündidest 6,2%. Allikas: Tervise Arengu Instituut
Mida tähendab doonoriks olemine ?
- Stimulatsioon
Tavaliselt valmib naise munasarjades igas kalendrikuus ühes folliikulis e tsüstikeses üks munarakk. Doonorprotseduuri edukuse tagamiseks on vaja rohkem valminud munarakke, kui neid tavaliselt naise kehas valmib. Seetõttu stimuleeritakse naise munasarju ravimitega, mille tulemusena tekib rohkem folliikuleid. Stimuleerimiseks kasutatakse ravimeid, mis on analoogsed naise kehas samasugust funktsiooni täitvatele hormoonidele. Kliinilises praktikas on kasutusel rohkel arvul erinevaid stimulatsiooniskeeme ja nende kasutamise üle otsustab arst. Munaraku loovutamise järgselt toimub munaraku viljastamine kehaväliselt ja tekkinud embrüo siirdatakse doonormunarakku vajava naise emakasse. See peab toimuma kindlalt ajastatud kava alusel ja seetõttu tuleb stimulatsioon läbi viia kooskõlastatult doonormunarakku vajava naise ettevalmistamisega.
- Ravimid
Stimulatsiooniks kasutatavad ravimid on väga lihtsalt kasutatavad süstelahused. Raviskeemi viiakse läbi oma tavapärast elurütmi jätkates vastavalt arsti õpetusele ja ravikalendrile. Kogu stimulatsiooni kuur võib kesta kuu kuni poolteist. Folliikulite (munarakkude) kasvu hindamiseks stimulatsiooni ajal ja ravimite kasutamise korrigeerimiseks on vajalikud korduvad ultraheliuuringud ja vereproovid naissuguhormoonide taseme määramiseks.
- Punktsioon
Munarakkude loovutamine toimub ultraheli kontrolli all munasarja punkteerimisel. See on protseduur, mille käigus viiakse vastav andur naise tuppe ja võetakse punkteerimise meetodil munasarjast munarakke. Munasarjade punktsioonil rakendatakse lühiajalist veenisisest üldist anesteesiat. Selleks kasutatakse erinevaid ravimeid. Kindlasti palume informeerida arsti, kui varem on teostatud sarnane protseduur ja sellega seoses on esinenud allergilisi reaktsioone. Oleks väga hea, kui arstile osataks öelda ravimi nimi.
Tavaliselt võib peale protseduuri kogeda ebamugavustunnet alakõhus ja märgata vähest eritust tupest. Anesteesia tulemusena võib tunda kerget iiveldust, uimasust ja pearinglust, mis möödub mõne tunni jooksul. Peale protseduuri viibitakse kliinikus jälgimisel umbes 2-3 tundi. Kui enesetunne on rahuldav, võib pärast seda kliinikust lahkuda, kuid mitte ise autot juhtida.
- Seadusandlus
Munarakudoonorlust reguleerivad „Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus“, „Isikuandmete kaitse seadus“ ja „Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus“.
Kas doonoriks võib tulla mitu korda?
- Korduv doonorlus
Jah, munarakke on soovi korral võimalik ja lubatud loovutada korduvalt. Igal loovutamisel läbitakse sama protsess, välja arvatud geneetiline testimine, seega korduva doonorluse puhul võib ajaliselt arvestada ühe menstruaaltsükliga.
- Piiratud laste hulk
Vastavalt „Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seasusele“ võib Eestis ühe munarakudoonori rakkudega rakkudest? saada kuni kuus last. Juhul, kui on Eestis sama doonori rakkudega on saadud 6 last, siis selle doonori materjali enam välja ei pakuta.
- Soovituslik aeg korduvate loovutamiste vahel
Munarakke küpseb noore ja terve naise organismis igakuiselt, kuid kuna loovutamisele eelneb stimulatsiooni protsess hormoonravimitega, on soovituslik teha vähemalt 2-3-kuune paus, et anda munasarjadele võimalus välja puhata.
Tundsin ennast hoituna ning tekkis usaldus inimeste vastu, kes minu eest hoolitsesid.