Munarakudoonorlus

DOONOR

Miks tulla doonoriks?

  • Tasuta põhjalik tervisekontroll

Doonorikandidaadina läbid tasuta põhjaliku tervisekontrolli, mis koosneb muuhulgas järgmistest analüüsidest: PAP-test, vere- ja tupeanalüüsid ning kallihinnalised geneetilised testid. Kandidaadil on võimalus analüüside vastused endale saada. Tervisekontrolli käigus tehakse ka ovariaalse reservi kontroll ultraheli uuringuga. Munarakkude doneerimine annab hea ülevaate naise reproduktiivtervise kohta ning juhul, kui Sul ei ole veel lapsi, saad nende andmete järgi planeerida  lapsesaamise sobivale ajale. Sind nõustatakse põhjalikult kogu protsessi vältel.

  • Heategu – Sul on võimalus teisi aidata

Emaks olemine on suur ÕNN. Jaga seda! Loovutades munarakke annad Sa neile paaridele, kellel puudub võimalus saada lapsi enda biomaterjaliga, võimaluse kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. Heategu hüvitatakse. Eestis võib olla kokku hinnanguliselt ligi 25 000 lastetut paari, siis tervete noorte naiste abi on nende ainukeseks lootuseks. Naistel, kelle keha ei ole võimeline munarakke tootma, on samasugune õigus õnnele, kui kõigil teistel.

  • Sinu panus ühiskonna ellu hüvitatakse

Oled mõelnud laiemalt panustamisse Eesti ühiskonnas, kuid ei tea, milline see esimene samm täpselt on. Doonorlus on lihtsam, kui arvata võid – jäta vaid meile oma soov aidata meili või telefoni teel ning ülejäänud teeme juba meie! Munarakudoonorluse programmis osalemine on terve naise jaoks ohutu protseduur ning terve ja toimiva ühiskonna jaoks on see tõesti suur ja oluline panus. Munarakudoonorile on ette nähtud ka väärikas hüvitis 850 eurot, põhjalikud terviseuuringud ja vajadusel ka sõidukulud. Alustamiseks täida ankeet!

Doonoriks olemine on minu jaoks olnud kindlasti lihtsam, kui ma eelnevalt arvasin. Kõik on sujunud pigem suurepäraselt ning selle vähese ebamugavustunde on kordades üles kaalunud just teadmine, et saan anda mõnele neiule/naisele võimaluse täita oma südamesoov ning saada emaks.
Maarit, 2019

Doonorlus on elustiil – tule munarakudoonoriks!

Ootame munarakudoonoriks 20 – 31 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terveid noori naisi. Doonorikandidaatitele teostatakse põhjalik terviseaudit ning antakse tagasisidet viljakuse näitajate kohta. Ka naised, kel veel endal lapsi ei ole, sobivad munarakudoonoriks.

Doonorlus on Eestis anonüümne vastavalt Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusele. Kehavälisel viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid. Kehaväliseks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid, sh rahvust, nahavärvust, haridust, perekonnaseisu, laste olemasolu, pikkust, kehaehitust ning juuste ja silmade värvust.

  • Viljakusprobleemidega puutub igal aastal kokku rohkem inimesi, kui esialgu võiks arvata

Kas teadsid, et iga kümnes Sinu sõbranna või sugulane puutub ühel või teisel moel kokku viljatuse probleemiga? Ilmselt ei teadnud, kuna ebaõnnestumisest selles valdkonnas ei ole harjutud rääkima. Lastetus on teema, millest pigem vaikitakse.  Müüdid, mis ümbritsevad viljatust, tekitavad inimestes pigem komplekse ja ebamugavustunnet.

  • Seetõttu vajatakse üha enam ka abistajaid – doonoreid

Munarakudoonorlus on paljude paaride jaoks ainuke võimalus perelisa saada. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel puutub lastetuse probleemiga kokku üle 10% naistest (arvesse võetakse püsisuhetes olev naine, kes ei ole  viie või enam aasta jooksul rasestunud).  

Kui Sa tunned, et soovid aidata inimestel kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu, tule munarakudoonoriks!

  • Doonorlus, kui võimalus aidata

Lastetusega käivad kaasas psühholoogilised probleemid, võivad tekkida traumaatilised kogemused ning negatiivsed tunded ja mõtted võivad jääda meid kummitama ega lase olla produktiivne töökeskkonnas ega olla terve ühiskonna liige. Doonorina osaled Sa programmis, mis vähendab õnnetute inimeste arvu.

56k

56 000 protseduuri

Nii palju viljatusravi
protseduure teostati Euroopas 2014. aastal munarakudoonorite abiga. Doonorite panus ei ole väike!

700k

700 000 protseduuri

2014. aastal teostati Euroopas ESHRE andmetel kokku üle 700 000 viljatusravitsükli – peaaegu iga kümnes vajab munarakudoonori abi!

Mida tähendab doonoriks olemine ?

  • Stimulatsioon

Tavaliselt valmib naise munasarjades igas kalendrikuus ühes folliikulis e tsüstikeses üks munarakk. Doonorprotseduuri edukuse tagamiseks on vaja rohkem valminud munarakke, kui neid tavaliselt naise kehas valmib. Seetõttu stimuleeritakse naise munasarju ravimitega, mille tulemusena tekib rohkem folliikuleid. Stimuleerimiseks kasutatakse ravimeid, mis on analoogsed naise kehas samasugust funktsiooni täitvatele hormoonidele. Kliinilises praktikas on kasutusel rohkel arvul erinevaid stimulatsiooniskeeme ja nende kasutamise üle otsustab arst.  Munaraku loovutamise järgselt toimub munaraku viljastamine kehaväliselt ja tekkinud embrüo siirdatakse doonormunarakku vajava naise emakasse.  See peab toimuma kindlalt ajastatud kava alusel ja seetõttu tuleb stimulatsioon läbi viia kooskõlastatult doonormunarakku vajava naise ettevalmistamisega.

  • Ravimid

Stimulatsiooniks kasutatavad ravimid on väga lihtsalt kasutatavad süstelahused. Raviskeemi viiakse läbi oma tavapärast elurütmi jätkates vastavalt arsti õpetusele ja ravikalendrile. Kogu stimulatsiooni kuur võib kesta kuu kuni poolteist. Folliikulite (munarakkude) kasvu hindamiseks stimulatsiooni ajal ja ravimite kasutamise korrigeerimiseks on vajalikud korduvad ultraheliuuringud ja vereproovid naissuguhormoonide taseme määramiseks.

  • Punktsioon

Munarakkude loovutamine toimub ultraheli kontrolli all munasarja punkteerimisel. See on protseduur, mille käigus viiakse vastav andur naise tuppe ja võetakse punkteerimise meetodil munasarjast munarakke.  Munasarjade punktsioonil rakendatakse lühiajalist veenisisest üldist anesteesiat. Selleks kasutatakse erinevaid ravimeid. Kindlasti palume informeerida arsti, kui varem on teostatud sarnane protseduur ja sellega seoses on esinenud allergilisi reaktsioone. Oleks väga hea, kui arstile osataks öelda ravimi nimi.

Tavaliselt võib peale protseduuri kogeda ebamugavustunnet alakõhus ja märgata vähest eritust tupest. Anesteesia tulemusena võib tunda kerget iiveldust, uimasust ja pearinglust, mis möödub mõne tunni jooksul. Peale protseduuri viibitakse kliinikus jälgimisel umbes 2-3 tundi. Kui enesetunne on rahuldav, võib pärast seda kliinikust lahkuda, kuid mitte ise autot juhtida.

  • Seadusandlus

Munarakudoonorlust reguleerivad „Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus“, „Isikuandmete kaitse seadus“ ja „Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus“.

Üks paar kuuest kogeb mingil moel viljakusprobleeme vähemalt kord viljaka eluea jooksul. Hinnanguliselt vähemalt 12 kuud kestvat viljakuse probleemi kogeb 9% naistest vanuses 20-44.
ESHRE 2018. aasta aruanne

Kas doonoriks võib tulla mitu korda?

  • Korduv doonorlus

Jah, munarakke on soovi korral võimalik ja lubatud loovutada korduvalt. Igal loovutamisel läbitakse sama protsess. Munarakkude loovutamise järel makstakse munarakkude loovutajale tema vaeva ja ajakulu eest rahalist hüvitist. Samuti kaetakse kogu protsessi vältel doonorlusega seotud tervisekontrolli, analüüside teostamise ja vajalike ravimite kulud.

  • Piiratud laste hulk

Vastavalt „Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seasusele“ võib Eestis ühe munarakudoonori saada kuni kuus last. Juhul, kui on Eestis sama doonori rakkudega on saadud 6 last, siis selle doonori materjali enam välja ei pakuta.

  • Soovituslik aeg korduvate loovutamiste vahel

Munarakke küpseb noore ja terve naise organismis igakuiselt, kuid kuna loovutamisele eelneb stimulatsiooni protsess hormoonravimitega, on soovituslik teha vähemalt 2-3-kuune paus, et anda munasarjadele võimalus välja puhata.

Tundsin ennast hoituna ning tekkis usaldus inimeste vastu, kes minu eest hoolitsesid.
Liisi, 2020, munarakudoonor

Teiste õnn on sinu kätes. Jaga seda! Kirjuta oma soovist aidata – ülejäänud teeme juba meie!

Saada e-mail: info@munarakudoonor.ee või kirjuta otse siit:

    Munarakudoonori ankeet

    Ees- ja perekonnanimi

    E-mail

    Telefoni number

    Elukoht (linn)

    Vanus

    Rahvus

    Pikkus

    Kehakaal

    Haridustase

    Silmade värv

    Juuste värv

    Suitsetamine (ei suitseta; suitsetan)

    Alkoholi tarbimine (ei, jah (kogused))

    Narkootikumide tarvitamine (ei, jah (mida, millal?))

    Kas olete suguühtes olnud?

    Loe viimaseid blogipostitusi