Munarakudoonorlus

KKK

Doonor

  • Kui palju aega võtab doonorluse protsess üldkokkuvõttes?

Esimesest arsti vastuvõtust kuni munarakkude loovutamiseni – 1,5-2 kuud esimese tsükli puhul, kuna mõne geneetilise analüüsi vastused võtavad kauem aega, kuid järgmistel kordadel kestab kogu protsess  maksimum 1 kuu.

  • Kas see kahjustab minu viljakust?

Teismeikka jõudmise ajaks on naise munasarjades umbes pool miljonit munarakku. Ühe annetuskorra jooksul loovutatakse tavaliselt vaid ~10-15. Seega doonorlus ei mõjuta Sinu viljakust ja annetamise käigus ei vähene oluliselt munarakkude arv.

  • Kui keerukas on stimuleerimise protsessi läbimine?

Sind juhendavad ravimite kasutamisel oma ala professionaalid ja nõustajad, kes õpetavad ja selgitavad ning toetavad Sind kogu protsessi vältel igakülgselt.

  • Milliseid ravimeid kasutatakse?

Esmasel arstivisiidil selgitab ta põhjalikult, milliseid ravimeid stimuleerimiseks ja kogu protsessi vältel vajalik kasutada on. Arst vastab igale Sinu küsimusele.

  • Kas esineb kõrvaltoimeid?

Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi tekib hüperstimulatsiooni sündroom 0,2-0,7% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)

  • Kas mul on õigus saada hüvitist tehtud heateo eest?

Jah, munarakudoonorluse protseduuriga seotud ebamugavuste kompenseerimiseks makstakse doonorile hüvitist, Next Fertility Nordic kliinikus on see 2023. aastal 850 eurot. Samuti kaetakse vajadusel kliinikus protseduuridel käimise sõidukulud (bussi- või laevapiletid). Hüvitiseks võib lugeda ka põhjalikke terviseuuringuid, mis teostatakse sobivale doonorkandidaadile.

  • Kas mul peavad enne doonoriks tulemist endal lapsed olemas olema?

Ei, enda bioloogiliste laste olemasolu ei oma munarakudoonoriks olemisel tähtsust. See on täiesti võimalik – olla doonor enda lapsi veel omamata. Munarakke annetades on tähtis põhjalik eelnev tervisekontroll ja geneetilised analüüsid, mis annab infot Sinu tervislikust seisundist.

  • Kes ei sobi munarakudoonoriks?

Doonor läbib enne sugurakkude loovutamist põhjaliku tervisekontrolli. Ebasobilikuks osutub kandidaat, kes põeb rasket pärilikku haigust või kelle lähisugulased mõnda geneetilist haigust põevad, kes on sugurakkude loovutamise ajal haige, kel on tulemas plaaniline operatsioon või kes on vigastatud nii, et tema vigastused võivad mõjutada viljakust. Ühtlasi ei tohi doonoriks olla isik, kes on viimase aasta jooksul haiglaravi vajanud, kes on läbinud keemiaravi, kes põeb raskeid allergiaid, astmat või kes eelpool nimetatud haiguste leevendamiseks retseptiravimeid tarvitab. Doonorikandidaat ei tohi olla HIV või HTLV-I/II positiivne, samuti ei tohi doonoriks olev isik põdeda seksuaalsel teel levivaid nakkusi nagu hepatiit B ja C, süüfilis, klamüdioos, gonorröa või trihhomonoos. Vereülekannetest või verepreparaatide tarvitamisest peab olema möödunud vähemalt 6 kuud. Samuti peab olema möödunud 6 kuud nõelravist, tätoveerimisest või keha augustamisest. Doonoriks sobib vaid tervete eluviisidega isik.

  • Kas raseduse ja imetamise ajal saab munarakke annetada?

Ei saa. Raseduse ja imetamise ajal ei soovita me munarakke annetada. Kuna naise keha on sel perioodil ametis väga tähtsate eluülesannetega, siis tuleks oodata imetamise lõpuni ja alles siis munarakudoonoriks tulla. Peale rasedust (juhul, kui te ei imeta) peab olema normaalne menstruatsioon taastunud enne munarakudoonorluse protsessi alustamist.

  • Kas minu anonüümsus tagatakse?

Vastavalt seaduses sätestatud paragrahvile 27 on doonor anonüümne, mis tähendab, et kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid. Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid, sh rahvust, nahavärvust, haridust, perekonnaseisu, laste olemasolu, pikkust, kehaehitust ning juuste ja silmade värvust.

Kliiniku töö on igati tänuväärne aitamaks peresid. Minu, kui doonoriga suhtlemist ja kogu protseduuri ainult kiidan. Kliiniku personal on professionaalne, diskreetne ja väga põhjalik. 

Anonüümne munarakudoonor, 2020

Retsipient

  • Kas doonoril on õigus nõuda enda tunnistamist lapse emaks?

Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist või nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks. Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 38 lõikele 2 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud.

  • Kuidas valitakse doonor?

Kõige kiirem viis kunstliku viljastamise läbiviimiseks doonorsugurakuga on sobiva doonori valimine vastava kliiniku muna- või seemnerakupangast, kus on juba eelnevalt loovutatud ja külmutatud muna- ja seemnerakud. Sel juhul oleneb kunstlikuks viljastamiseks sobilik aeg vaid retsipiendi (patsiendi) menstruaaltsüklist, allkirjastatavast lepingust, paarist arstivisiidist ja partneri sperma loovutamisest või külmutatud sugurakkude ülessulatamisest. Juhul, kui Sa ei soovi kasutada mõne munarakudoonori külmutatud sugurakke, võtab kunstliku viljastamise protseduur koos väljavalitud doonori ettevalmistamisega aega minimaalselt kaks kuud. Sel juhul tuleb doonori menstruaaltsükkel sünkroniseerida Sinu menstruaaltsükliga ning alustada doonori stimulatsiooniga.

  • Kas on võimalik valida lapse sugu?

Lapse soo valimine ei ole Eestis seaduslikult lubatud.

Loe viimaseid blogipostitusi