Ravi doonormunarakkudega soovitatakse neile, kellel on:

  • Munasarjade mittefunktsioneerimine või puudulikkus
  • Enneaegne menopaus
  • Geneetilised haigused
  • Kemoteraapia või kiiritusravi
  • Ebaõnnestunud IVF ravi

Õnneks on üha vähem meie ühiskonnas paare, kes panevad pea liiva alla ja eiravad probleemi. Ka teadus ei seisa paigal ning viljatusravi meetodeid arendatakse pidevalt ja igapäevaselt. Lapsevanemaks saamine on tänapäeval kindlasti lihtsamaks muutunud, kuid jätkuvalt tekitab kunstlik viljastamine kui protseduur dilemmasid ning emotsioone. Eriti doonorrakkude kasutamine, see tekitab inimeses eetilisi kahtluseid, nagu näiteks – kuidas suhtuda sellesse, et ühed (või kõik!?) rakud on doonorilt? Vastame patsiendi sõnadega: “Mina ei mõtle küll, kelle lapsed nad bioloogiliselt on. Ma olen vabanenud süüdistustest ja olen 10 aastaseks kasvatanud korraga kaks last. Kõik teavad, et me käisime viljatusravis, aga mitte keegi peale meie ei tea doonorrakkudest. Vanemad on need, kes lapsi kasvatavad.”

2834

Viljatusravi tsüklit

… teostati Eestis aastal 2015. Allikas: Tervise Arengu Instituut

675

Kliiniliste raseduste

… tulemus aastal 2014. Allikas: Tervise Arengu Instituut


Nüüd on piinlik öelda, aga „ärkasin üles“ ehk läksime mehega arsti juurde, kui on koos oli oldud juba 10 aastat! Kõigil meie ümber, kaasaarvatud lähisugulastel, olid järeltulijad. Ma hakkasin vältima kohtumisi sugulastega, sest küsimused perelisa ja lastelaste teemal muutusid järjest sagedasemaks. Ma ei olnud valmis ega tahtnudki rääkida kellelegi meie diagnoosist „viljatu paar“ ja pidin aastaid kuulama oletusi, et see on meie enda mugav soov mitte lapsi kasvatada.

Munarakudoonori abil emaks saanu kirjeldus 2016. aastal

Mis?

Munarakudoonorlus on protseduur, mille puhul munarakudoonor loovutab oma viljastamata munarakud ehk ootsüüdid teisele naisele. Munarakkude saamiseks kutsutakse doonoril esile superovulatsioon, mille käigus küpseb korraga ja eraldatakse munasarjade punktsiooni ajal rohkem kui üks munarakk. Stimuleerimiseks kasutatakse ravimeid, mis on analoogsed naise kehas samasugust funktsiooni täitvatele hormoonidele. Samaaegselt manustatakse patsiendile e. retsipiendile ravimeid, et tema tsükkel oleks sarnane doonori omaga ning tema keha valmistuks embrüot vastu võtma. Munaraku loovutamise järgselt toimub munaraku viljastatakse laboritingimustes (kehaväliselt) retsipiendi partneri või doonori spermaga. Võimalik on kasutada ka eelnevalt loovutatud ja külmutatud spermat. Embrüoid kasvatatakse spetsiaalsetes laboritingimustes vastavalt kas 2-3 või 5-6 päeva, mis seejärel siirdatakse retsipiendi (doonormunarakku vajava naise) emakasse. Siirdamise aeg oleneb nii embrüote hulgast kui ka kvaliteedist. Tavaliselt siirdatakse korraga üks kuni kaks embrüot. Siirdamine peab toimuma kindlalt ajastatud kava alusel ja seetõttu tuleb stimulatsioon läbi viia kooskõlastatult doonormunarakku vajava naise ettevalmistamisega.Seadusest lähtuvalt võib naisele ühe kunstliku viljastamise tsükli jooksul üle kanda maksimaalselt kolm embrüot. Ülejäänud kvaliteetsed embrüod on võimalik külmutada, et neid edasistel IVF protseduuridel kasutada. Kehaväliselt võib embrüot külmutada ja säilitada külmutatuna kuni seitse aastat.


Kui mulle kliinikust helistati, et on leitud doonormunarakkude loovutaja ja peaksime kahe kuu pärast alustama ettevalmistusega, tundsin tänulikkust selle anonüümse isiku suhtes. Mina olen selle lapse kandnud ja sünnitanud. Kogen oma partneriga ühtset lapsevanemaks olemist, nii et mõtlen ainult sellele, et ma olen lõpuks ühe imearmsa tüdruku ema!

Munarakudoonori abil emaks saanu kirjeldus 2016. aastal

Kuidas?

Eestis on viljatusravi reguleerivaks seaduseks „Kehavälise viljastamise ja embrüokaitse seadus“. Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil.  Seadusest tulenevalt on doonorsugurakkude kasutamine Eestis lubatud nii paarisuhtes oleval kui vallalisel naisel. Embrüo siirdamise protseduur kestab umbes 10-15 minutit. Protseduurile palume tulla vähemalt 15 minutit enne protseduuriks kokku lepitud aega. Naine võiks olla protseduurile tulles mitte tugevalt lõhnastatud. Eelnevalt võib süüa ja juua. Oluline on, et põis oleks täis või vähemalt pooltäis (sel juhul on emakas ultrahelis läbi kõhukatete paremini visualiseeritav). Samal päeval ja edaspidi kuni rasedustesti sooritamiseni on kuum vann, saun, basseinis käimine ja tugev füüsiline trenn vastunäidustatud. Nendel, kes on valinud protseduuri tegemiseks välismaal asuva kliiniku, soovitatakse koju lennata alates siirdamisele järgnevast päevast.

Loe viimaseid blogipostitusi