KKK

Vastavalt seaduses sätestatud paragrahvile 27 Eestis on doonor anonüümne, mis tähendab, et kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid. Soovi korral aga küll võib tulla mitte-anonüümseks doonoriks ja läbi meie doonorlusprogrammi annetada oma sugurakud riigis, kus doonori mitte-anonüümsus on seadusega lubatud.

Teismeikka jõudmise ajaks on naise munasarjades umbes pool miljonit munarakku. Ühe annetuskorra jooksul loovutatakse tavaliselt vaid ~10-15. Seega doonorlus ei mõjuta Sinu viljakust ja annetamise käigus ei vähene oluliselt munarakkude arv.

Sind juhendavad ravimite kasutamisel oma ala professionaalid ja nõustajad, kes õpetavad ja selgitavad ning toetavad Sind kogu protsessi vältel igakülgselt.

Esmasel arstivisiidil selgitab ta põhjalikult, milliseid ravimeid stimuleerimiseks ja kogu protsessi vältel vajalik kasutada on. Arst vastab igale Sinu küsimusele.

Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi tekib hüperstimulatsiooni sündroom 0,9% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)

Jah, munarakudoonorluse protseduuriga seotud ebamugavuste kompenseerimiseks makstakse doonorile hüvitist, Next Fertility Nordic kliinikus on see 2024. aastal alates 850 eurost (sõltub anonüümsuse tasemest). Samuti kaetakse vajadusel kliinikus protseduuridel käimise sõidukulud (bussi- või laevapiletid). Hüvitiseks võib lugeda ka põhjalikke terviseuuringuid, mis teostatakse sobivale doonorkandidaadile. 

Ei, enda bioloogiliste laste olemasolu ei oma munarakudoonoriks olemisel tähtsust. See on täiesti võimalik – olla doonor enda lapsi veel omamata. Munarakke annetades on tähtis põhjalik eelnev tervisekontroll ja geneetilised analüüsid, mis annab infot Sinu tervislikust seisundist.

Doonor läbib enne sugurakkude loovutamist põhjaliku tervisekontrolli. Ebasobilikuks osutub kandidaat, kes põeb rasket pärilikku haigust või kelle lähisugulased mõnda geneetilist haigust põevad, kes on sugurakkude loovutamise ajal haige, kel on tulemas plaaniline operatsioon või kes on vigastatud nii, et tema vigastused võivad mõjutada viljakust. Ühtlasi ei tohi doonoriks olla isik, kes on viimase aasta jooksul haiglaravi vajanud, kes on läbinud keemiaravi, kes põeb raskeid allergiaid, astmat või kes eelpool nimetatud haiguste leevendamiseks retseptiravimeid tarvitab. Doonorikandidaat ei tohi olla HIV või HTLV-I/II positiivne, samuti ei tohi doonoriks olev isik põdeda seksuaalsel teel levivaid nakkusi nagu hepatiit B ja C, süüfilis, klamüdioos, gonorröa või trihhomonoos. Vereülekannetest või verepreparaatide tarvitamisest peab olema möödunud vähemalt 6 kuud. Samuti peab olema möödunud 6 kuud nõelravist, tätoveerimisest või keha augustamisest. Doonoriks sobib vaid tervete eluviisidega isik.

Ei saa. Raseduse ja imetamise ajal ei soovita me munarakke annetada. Kuna naise keha on sel perioodil ametis väga tähtsate eluülesannetega, siis tuleks oodata imetamise lõpuni ja alles siis munarakudoonoriks tulla. Peale rasedust (juhul, kui te ei imeta) peab olema normaalne menstruatsioon taastunud enne munarakudoonorluse protsessi alustamist.

Esimesest arsti vastuvõtust kuni munarakkude loovutamiseni – 1,5-2 kuud esimese tsükli puhul, kuna mõne geneetilise analüüsi vastused võtavad kauem aega, kuid järgmistel kordadel kestab kogu protsess  maksimum 1 kuu.